Kiriklikud talitused


RISTIMINE

Ristimine on ühekordne sakrament ehk saladuseks jääv Jumala tegu. See põhineb Jeesuse Kristuse seadmisel: „Tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse“ (Mt 28:19).

Ristimine toob inimesele pattude andeksandmise, lunastab surmast ja kuradist ning annab igavese õndsuse kõigile, kes usuvad Jumala tõotusi. Ristimises ühendatakse meid Kolmainu Jumalaga ja kristliku kirikuga.

Lapsed ristitakse soovitavalt esimestel elukuudel. Vähemalt üks ristitava lapse vanem peab olema Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku liige (ristitud ja leeritatud). Ristida saab ka neid, kes jäid lapsena ristimata – vanusepiire siin pole. Täiskasvanu ristimine toimub üldjuhul koos leeriõpetusega.

Võimaluse korral on lapsel vähemalt kaks ristivanemat. Ristivanemad on luterliku kiriku liikmed, võimalikud on erandid. Ristitud lapse vanema(te) ja ristivanema(te) peaülesandeks on toetada last tema usulisel kasvamisel.

PIHT

Inimene puutub oma elus paratamatult kokku eksimuste ja süüga. Pihis pöördume oma pattude pärast Jumala poole, et leida halastust ja armu. Piht lepitab meid Jumala, teise inimese ja iseendaga. Pihil tunnistame esmalt üles tehtud vead ning seejärel võtame vastu Jumala armukuulutuse.

Igal jumalateenistusel toimub üldpiht, kus kogudus palub üheskoos Jumala halastust. Soovi korral saab koguduse õpetajaga kokku leppida ka erapihi, mis toimub nelja silma all. Koguduse vaimulikul lasub pihisaladuse pidamise kohustus. Tõelise pihi viljaks on alati meeleparandus ja elumuutus.

LEER (konfirmatsioon)

Leeriõnnistamisel tunnistab ja kinnitab ristitud inimene oma usku Kolmainu Jumalasse. Temast saab koguduse täieõiguslik liige. Leeriõnnistamisele eelneb leerikursus, mille jooksul õpitakse tundma kristliku usu põhitõdesid ja saadakse juhiseid kristlasena elamiseks.

Leeriiga algab 15. eluaastast, ülemist vanusepiiri pole. Leeri saavad tulla ka need, kes pole veel ristitud – nad ristitakse enne leeriõnnistamist. Kõik koguduse täieõiguslikud liikmed on oodatud aktiivselt osalema koguduse elus.

LAULATUS

Laulatusel sõlmivad mees ja naine omavahel kristliku abielu, millega nad seovad end lahutamatuks kooseluks, tõotades teineteist armastada, teenida ja austada kuni elu lõpuni. Laulatustalitusel palutakse abielule Jumala abi ja õnnistust.

Laulatus eeldab, et pruut ja peigmees on ristitud ja leeritatud. Laulatusele eelneb abielu riiklik registreerimine.

KODU ÕNNISTAMINE

Kristlikus kirikus peetakse perekonda ja kodu pühaks. Iga kristlane ja koguduse liige saab paluda oma kodu õnnistamistalitust. Sellega usaldatakse kodu ja seal elavad pereliikmed Jumala hoolde, et kodus valitseks rahu, armastus, külalislahkus, üksmeel ja leppimine.

HAIGETE VÕIDMINE

Kirik saadab inimest tema elu rõõmu- ja murehetkedel. Jeesus Kristus läks haigete juurde ja aitas neid. Tänapäevalgi saab koguduse vaimulikku kutsuda haigete juurde, et vestelda, palvetada ning Piibli juhtnööri järgi võida haiget pühitsetud õliga. Soovi korral saab haigele jagada n.n kodust armulauda – tunnistuseks, et Issand on lähedal ja trööstib abivajajat.

MATUS

Inimese maise elukaare lõpetab surm. Kristlik usk kuulutab, et Jeesus võitis surma lõplikkuse – ning et Temasse uskujaid ootab kord ees ihu ülestõusmine ja igavene elu. Seda tunnistust jagab kirik matusetalitusel, lohutades sellega leinajad ja palvetades selles lootuses Jumala poole. Luterlikus kirikus toimuvad nii puusärgi- kui ka urnimatused.

Talituse soovi korral palume pöörduda kas koguduse kantseleisse või otse koguduse vaimulike poole.